Aastatel 2007-2013
Rajasime üle Eesti kümme psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud peremajadel põhinevat kaasaegset teenuseüksust ning laiendasime Karulas juba tegutsevat Karula Kodu uute peremajadega.
Uute peremajade rajamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Kokku valmis 55 kümnele kuni üheteistkümnele inimesele mõeldud peremaja.
Uued peremajad kerkisid Harjumaal Vääna-Vitti ja Kehrasse, Läänemaal Uuemõisa, Ida-Virumaal Sinimäele, Järvamaal Türile, Lääne-Virumaal Tapale, Pärnumaal Vändrasse, Tartumaal Kodijärvele, Valgamaal Tõrvasse, Viljandimaal Viljandisse ja Karulasse. Vääna-Vitis, Kodijärvel ja Karulas laiendasime juba olemasolevaid teenuseüksusi, ülejäänud asukohtades alustasime teenuse osutamist esmakordselt.
Uute peremajadega lõime oma klientidele inimväärsed olmetingimused, kus enamikul on omaette tuba ja ühes peremajas ei ole üle kümne-üheteistkümne inimese koos. Suur osa meie uutest teenusekohtadest asuvad senisest enam suuremate kogukondade vahetus läheduses, kus avalikud teenused ja vajalik hoolekandeline abi on lähedal. Kohalikele ettevõtjatele avaneb võimalus osutada nii meie kodudele erinevaid majandusteenuseid kui pakkuda töövõimalusi meie klientidele.
Terviklik ja kodune keskkond
Uute peremajade arhitektuurilise ja uute kodude planeeringulise lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursi võitsid arhitektid büroodest QP Arhitektid ja Innopolis Insenerid.
Arhitektide eesmärgiks oli luua uute kodude elanikele võimalikult kodune ja tavaelule lähedane keskkond, anda võimalus nii aktiivseks ühistegevuseks kui ka privaatseks äraolemiseks. Nii iseloomustabki uusi peremaju kodusus, keskkonna inimlik mõõde ja ruumiline mitmekesisus, mis teeb need lihtsalt omaksvõetavaks ja võimaldab ka vaheldust. Kõik peremajad on ühekorruselised, kergelt ligipääsetavad ja ruumis orienteerumist lihtsustava sisekujundusega.
Samuti töötati välja uute kodude õueala terviklahendus, mille kohaselt rajatakse kodude õuedele tulevikus mänguväljakud ja palliplatsid. Majade vahel hakkavad looklema valgustatud jalgteed, mis viivad aedadeni lillede, köögiviljade ja viljapuude tarvis.
Puhkehetki pakuvad lehtlad ja ühiseid koosviibimisi saab korraldada lõkkeplatsidel.
Õuealade rajamine annab kodude elanikele hea võimaluse oma koduümbruse korrastamises ja kaunistamises kaasa lüüa, ehitada aiapinke ning teha haljastus- ja aiatöid.
Viljandi, Kehra, Tapa, Vändra, Sinimäe ja Tõrva kodud
Traditsioonilise külailmega peremajad on lihtsad ja rahulikud, ühekorruselistele madalate lamekatusega majaosadele loovad vaheldust viilkatusega mahud.
Projektis on silmas peetud võimalust kasutada ruume mitmeks otstarbeks ja vahelduse loomise võimalikkust. Maja jaguneb neljaks tiivaks, nii et elamiseks mõeldud ja üldkasutatavad alad asuvad eraldi – ühes tiivas paiknevad üldkasutatavad ruumid, teises hoonet teenindavad abiruumid ning kaks tiiba on jagatud elanike tubade vahel.
Nende kodude tüüpprojekt /suurema pildi vaatamiseks kliki pildile/:
Uuemõisa, Kodijärve, Türi ja Vääna-Viti kodud
Ühekorruselised majad on lihtsa ülesehitusega. Kodusust rõhutab peremaja südameks olev elutuba-söögituba, kuhu elanikud kogunevad söömiseks ja koosviibimiseks. Elutoast kahel pool asuvates hoone tiibades on elanike toad, kummaski tiivas viis tuba. Maja südame moodustav söögi- ja elutuba on avatud nii põhjast kui lõunast, elamistubade akende suuruse puhul on silmas peetud, et ka ratastoolis või voodis oleval inimesel oleks tagatud väljavaade loodusele.
Nende kodude tüüpprojekt /suurema pildi vaatamiseks kliki pildile/:
Kõigis uutes peremajades on:
– 10 tuba elanikele (kaheksa üheinimese tuba ja üks kuni kaks tuba kahele inimesele)
– elutuba-puhkenurk koos kööginurgaga
– töötaja ruum
– invanõuetele vastavad tualetid ja duširuumid
– panipaigad ja pesupesemisruum
Karulasse kerkisid uued majad olemasolevatega sama projekti järgi, mille autoriks on Eero Palm/FP Arhitektid.
Uute kodude valmimine
- esimeses kahes peremajas Karulas alustasime ööpäevaringse liitpuudega klientidele mõeldud teenuse osutamisega 2012. aasta aprillist;
- kaks peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks Viljandis avasime juulis 2012;
- neli peremaja ööpäevaringse teenuse ja kaks peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks liitpuudega klientidele Kehras avasime septembris 2012;
- kuus peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks Tapal avasime septembris 2012;
- viis peremaja ööpäevaringse teenuse ja ühe peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks liitpuudega klientidele Uuemõisas avasime oktoobris 2012;
- neli peremaja ööpäevaringse teenuse ja ühe peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks liitpuudega klientidele Vändras avasime novembris 2012;
- viis peremaja ööpäevaringse teenuse ja ühe peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks liitpuudega klientidele Sinimäel avasime jaanuaris 2013;
- kuus peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks Tõrvas avasime veebruaris 2013;
- viis peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks Kodijärvel avasime märtsis 2013;
- kuus peremaja ööpäevaringse teenuse osutamiseks Türil avasime juunis 2013;
- 2013. aasta septembris alustasime ööpäevaringse teenuse osutamisega viies uues peremajas Vääna – Vitil.
Lisaks oleme kavandanud rajada uusi tegelusmaju ning rekonstrueerida olemasolevaid hooneid meie klientidele erinevaid aktiivseid tegevusi võimaldavateks tegelusruumideks. Tegelusmajade ehitamiseni ei jõua me siiski projekti esimeses etapis, sest nende valmimine sõltub lisaressursside leidmisest.
Uute tänapäevaste teenusekohtade valmides sulgesime amortiseerunud ja kaasaegse erihoolekandeteenuse osutamiseks ebasobivad erihooldekodudud. Tänaseks oleme sulgenud Mõisamaa, Ravila, Udriku ja Kernu mõisahoonetes tegutsenud hooldekodud ning Lääne-Virumaal Vaos asunud Aavere hooldekodu. Koluvere Kodus vähenes teenusekohtade arv, mis loob omakorda paremad elamistingimused allesjäävatele elanikele. Kodude sulgemine toimus järk-järgult paralleelselt uute peremajade avamisega ja klientide kolimisega.
Projekti rahastasime kolmest allikast: Euroopa Regionaalarengu Fondist saime sihtfinantseeringuna 22,1 miljonit eurot, riigieelarvest 3,9 miljonit eurot ning AS Hoolekandeteenuste omafinantseeringuna lisasime 3,3 miljonit eurot. Kokku on projekti maksumus 29,3 miljonit eurot.
Projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist lähtuvalt Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud “Elukeskkonna arendamise rakenduskavast”.
Lae siit alla meie uute kodude rajamise projekti tutvustav voldik.
